Juulikuus sai lõpetatud esimene suurem etapp rehetoa ja kambri kasutusele võtmiseks: valmisid põrandad ja laed!
Natukene enne olukorrast: põrandate valamise ja kaevamise tööd said tehtud 2013 ja sellest olen kirjutanud SIIN. Praegu olid mõlemas ruumis ootel valatud betoonpõrandad, kambris puudus üldse lagi, sest palgivahetustöödest alates oli ta lahti võetud ning uut polnud jõudnud ehitada. Rehetoas on laeks rehekarp, osaliselt vanade tumedate palkidega, osalt uute vahetatutega.
Kambri ja rehetoa enne olukord:
Plaan oli põrandateks ehitada laakidele toetuv laudpõrand, kambrisse talade vahele paigaldada laelaudis, laelaudisega katta ka rehekarbi madalamad osad ning paigaldada seinakarkass tselluvilla paigaldamiseks.
Rehekarbi alumiste osadega said tehtud järgmised asjad (hetkel otsustasin jätta ülevalt rehekarbi sisemise laega kinni katmata: proovin toppida linavildi võimalikult palkide vahele, puit pesta ning katta siis tolmutõkke vahendiga):
- toppisin palkide vahel turritava linavildi nii palkide vahele kui õnnestus
- kraapisin palgid traatharjaga lahtisest tahmast ja mustusest puhtamaks, et ei jääks nii pudisema
- lõin lae külge ühe kihi ehituspappi (eelkõige seetõttu, et niikuinii vanad tahmased palgid aja jooksul pudisevad, siis ei tule see otse lae peale ja sealt vaikselt edasi tuppa vaid jääb papi peale kinni)
- paigaldati laelaudis
Madalamate laeosade kinnikatmise valisin seetõttu, et vanad ja uued palgid on vaheldumisi (uusi võiks ju vanutada, aga hetkel see vaade polnud kõige kenam) ning paratamatult see kõik pudiseb – need pinnad on aga toidulaua ja köögimööbli kohal, mistõttu tahaks et nad jäävad võimaluste piires ikkagi pudisemisvabad ja puhtad.
Enne ja pärast toppimist, papiga ning laudisega:
Kambrisse kinnitati talade külge 50 x 50 karkass ja seejärel laudis. Laelaudiseks kasutasin ära oma ühest vanast näituseprojektist üle jäänud materjali: kui keegi käis 2017.aastal Lennusadamas merepääste näitusel ja jalutas ringi sinna selleks puhuks rajatud päästekuuris, siis nüüd on selle kuuri põrand mul maal kambri laeks:) Kerge ja õhuke materjal, praegu veel aga viimistlemata – lae värvin valgeks!
Põrandad said tehtud järgmiselt:
- 50 x 50 aluskarkass: selle betooni sisse kinnitamisel ajasime vanadelt fotodelt jälgi, kus jookseb perimeetris põrandakütte kaabel, et sinna sisse ei laseks kruve
- 50 x 100 seina äärne karkass
- Kuna aluspõranda all on peno ja põrandas põrandaküttekaabel, siis siia vahele villa ei pannud: läbi villa ei tuleks läbi põrandakütte soojus. Seega on põrandalaua ja betoonpõranda vahel tühjus: osadele ei meeldi, et siis hakkab põrand kõndides liiga kumisema ja kajama, aga mina hetkel seda tähele pole pannud.
- faasiga põrandalaud, kuusk
- viimistluseks õlivaha: Timberex, toon Driftwood. Valisin kahe tooni vahel: päris tumehall ja heledam hall. Olen muidu suur valgete põrandate austaja, kuid siin on nii palju paljajalu käimist, igasugu puru ja pudi ja sodi, mis rikuksid põranda üsna kiiresti ära. Seega hakkasin otsima halli tooni. Olin alguses tumedama poolt, kuid lõpuks valisin heledama halli: kui kambris tulevad laed ja seinad valged, siis tume põrand annaks hea kontrasti, kuid rehetuba on valdavalt ikkagi tume ning vähegi heledam põrand annab juurde valgust. Kuna kahe ruumi põrand minu nägemuses peaks olema samasugune, siis jäin keskteele ja valisin väidetavalt väga sagedasti vanades majades ja ajaloolistes interjöörides kasutatava helehalli tooni.
- Põrandalaua paigalduse juures olen eriti rahul tasapindade kokkuviimisega: betoonist alus oli valatud rehetoa ja kambri vahel astega, põrand polnud samal tasapinnal. Nüüd aga jookseb kambri ja rehetoa vahelise ukse august põrand sujuvalt üle ja tasapinnad on kokku viidud. Ainult väikene aste jäi ahju taha ruumide vahele, kuid kuna sinna ehitan seina, siis jääb aste seina sisse.
Ja siin juba toonvahaga kaetud ja lõppviimistletud põrand:
Nagu piltidelt näha, ehitati paralleeselt ka seinakarkass soojustuse paigaldamiseks. Soojustuse osas olen aastate jooksul oma meelt muutnud: talu ostes olin veendunud, et soojustamisega siin tegelema ei hakka. Et jäävad puhtad ümarpalk seinad, niikuinii kasutame maja ainult suvel ja soojustuseks vajadus puudub. Aja jooksul olen aga meelt muutnud: kuna palke sai vahetatud päris palju, siis osad palgid on uued, osad vanad. Tegemist ei ole kena tahutud palkseinaga, vaid üsa eriilmelise ümarpalkseinaga, mis pole visuaalselt just suurim väärtus. Elu ja maailm on aga piisavalt vahepeal muutunud, et nüüdsete pehmete talvedega unistan ikkagi variandist, et maja võiks olla kasutusel maksimaalse osa ajast: seega on mingigi soojustamine hädavajalik. Kuna kindlasti ei ole nõus seda tegema väljast – rehemajal peab säilima oma algne tare-tarelik väljanägemine, siis otsustasingi paigaldada soojustuse sisse. Ja soojustus tuleb ainult välisseintele – siseseinad jäävad täpselt nii tahmased, kõverad ja toredad nagu nad alati on olnud.
Kõiki materjale ja riske kaaludes ( seest või väljast soojustamine ajab inimesed kahte lehte laiali nagu see, kas rosinateta kringel on üldse kringel!) valisin tselluvilla. Selle paigaldamiseks on vajalik 50 x 50 karkass 50cm sammuga. Tselluvilla kiht tuleb 5 cm, aga karkassi paigaldades tuli mitemid kohti, kus karkass hoiab seinast 10cm kaugusele: kui all esimene palk on väga lai aga ülevalt poolt sein ahaneb, siis loodis karkass hakkab all vastu palki tulema aga üles jõudes on juba seinast 10 cm eendunud! Enne villa paigaldamist on tarvis veel mõningad ettevalmistustöld teha, aga karkass sai paika!
Tegelikkuses tõin loomulikult valmis põrandale kohe esimesed mööbliesemed sisse ning magasin augustis juba majas ka mitmeid öid. Kunagi kirjutan eraldi ka elektritöödest – nüüd on veetud majja ka kõik uued kaablid, et saaks alustada villa paigaldamisega ning siis juba seinalaudis seina, viimistlus peale ning peaks lõpuks ometi olema tubade osa valmis! Kuid kas ma villa ja laudiseni veel see aasta jõuan…. näis!
Sarapiku talu ajaraamat 
Tere ja jõudu!
Toimetan ise samuti ühe rehemaja kallal ja olen teie loost mõnegi hea mõtte saanud.
Põranda asjus uuriks, kuidas valminud lahendus toimib? Ehk kas põrandaküte sellise karkass+ põrandalaud lahendusega toimib? Kas soojus jõuab kenasti tuppa? Praod põrandas mõistlikkuse piirides? Ja kui paks laud maha läks? Üldiselt ju soovitatakse, et õhuke parkett otse betoonile aga ma sooviks ka pigem klassikalist lauda, nüüd siis uuringi kuidas toimib.
Ette tänades
Martin
Tere ja tänud! Praod põrandas on täiesti mõistlikkuse piires. Esimesel kevadel kütmisega toimunud kuivamised ja paukumised on tänaseks läbi ja tulemus on paar-kolm pikemat pragu aga need ei paista kuidagi silma ja mind ei häiri. Paks laud (paksus äkki 1,5-2cm, mõõdud 28×185) sellisena soojustatud betoonpõrandal on ise niipalju soe, et sügiselgi palja jalu käia polnud mingi probleem. Mulle oli samuti oluline et oleks paks päris põrandalaud, ei soovi ise sellises kontekstis parketti kasutada. Tõenäoliselt oleks võinud olla ka madalam karkass, 5×5 asemel. Põrandakütte toimimise kohta ma kahjuks ei oska öelda, ma pole siiani seda õieti sisse lülitanud! Ma mõtlesin nüüd kevadel proovida, et panen pikemalt põrandakütte taha ja vaatan, kuidas efekti annab. Siis saan uuesti vastata!