Arhiiv

Monthly Archives: mai 2013

Märjamaa Nädalaleht on järgemööda avaldanud mitu artiklit Märjamaa kihelkonnas 1913. aastal toimunud Aleksander Reiniku vanavarakorjamise retkedest. Tõnu Mesila on neid artikleid kirjutanud ja toon selgituseks lühikese kirjelduse sealt ära (artikkel ise SIIN): “Nagu me ajaloost teame, hakkas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maarahvas end XIX sajandil teadvustama eestlastena, eesti rahvana. Algas rahvuslik liikumine ja selle käigus hakati tundma huvi oma juurte vastu. Hakati koguma rahvaluulet ja vanu asju, süstematiseerima ja säilitama kõike vana ja ehedat. Selleks kutsuti inimesi üles, samuti korraldati ülikooli, rahvuslike seltside ja muuseumiasutuste poolt spetsiaalseid retki Eestimaa erinevatesse paikadesse.

Tänu sellisele tegevusele on säilinud väga palju endisaegset materjali. Näiteks Eesti Rahva Muuseumi kogus on ainuüksi Märjamaa kihelkonnaga seotud pärandit 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust ning käsikirjalises arhiivis üle 500 kaastöö kirjasaatjailt.

Esimene taoline ametlik vanavara kogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal, kogujateks arstiteaduskonna üliõpilane Aleksander Reinik ja kunstiõpilane Jaan Grünberg. Koguti ligi 300 eset, lisaks tegi Reinik ka päevapilte (44 fotot Vaimõisast, Kõrvetaguselt, Märjamaalt, Paekülast, Tollilt, Haimrest, Konuverest ja Veliselt) ning tähendati üles muljeid ja märkusi vanavara kogumiselt. Neist märkmetest leiab kogumismatka kirjelduste kõrval veel teateid rahvariietest, hoonetest ja elamute sisustusest, sööginõudest, veskitest, kaevudest jm. Nii saame teada, et 1913. aastal oli Orgita külas neli pukkveskit, aga need on kadumisel, sest sealsamas külas hakkas sel suvel üks mootorveski käima, või et aitadel kasutatakse laialdaselt puulukke samal ajal kui elumajadel juba igal pool raudlukud on.”

Eraldi artiklid konkreetselt sellest Märjamaa üleskorjamise kirjeldustest on järjest ilmunud:

5. mai artikkel

11. mai artikkel

16. mai artikkel

24. mai artikkel

Ja nagu ma aru saan, siis see järgneb… Mitmelt poolt käib läbi ka meie küla ja vanadele fotodelegi on jäänud külatänava vaade. Üldine noot on aga see, et meie küla on olnud ikka üks vaesemaid. Fotod ERM ja Aleksander Reinik

Kohatu küla vaade Kohatu sild

Paar tsitaati veel Reiniku tekstidest:

Mõnedes külades muud ei ole, kui ainult suitsud, nagu näituseks Kohatu külas. Niisama tuleb suitsusid veel Sipa külas õige sagedasti ette. Suitsumajad midagi iseäralist ei pakkunud. Kõik nemad on ühe ja sellesama tüüpuse järel ehitatud. Elu on nendes õige vilets.

Üleüldse Kohatu küla inimesed elavad vaeselt. Põllud on lahjad, pealegi koledasti kiva täis, nii et säälsed peremehed tarvitavad põldude pealt korjatud kivid oma tänavate täitmiseks, nagu ülesvõetud Kohatu küla tänavast näha on.

Põhjapoolses osas – so Sipa, Kohatu, Lümandu jt külades ei olnud peale üksiku kannu ja mõne paari kinda peaaegu midagi saada. Nii et kõige rohkem on asju saadud Orgita ja Kasti küladest.”

Advertisements

Ma kohe pean veel märksõnu selle 2013. aasta kevade tulemisest kirja panema. Sest vahepeal on juba tunne, et kuhu see kevad nüüd jäi?? Juba ju suur suvi! Olime kaks päeva neljakesi maal ja saime mõlemal päeval nautida 28C-st sooja ning äikest, kõike seda, mis muidu iseloomustab olemist juulikuus: meeletu kuumus, roidumusega õue peal istumine ja puuvarjus söömine, külma kaevuvee joomine, aidas magamine, päikese käes ära põlemine – sain nende kahe päevaga endale klassikalise “joodikupäevituse”, ehk siis põletasin endale särgi selga : ).

Kätte hakkab jõudma ka see tore aeg, kus Eesti vapi kolm lõvi võiks vähemasti kuuks ajaks asendada kolme sääsega. Pole kunagi varem nii hästi tunnetanud nende tulemist: kui teisipäeval polnud veel ühtegi sääske, siis reedel sai esimeste isenditega juba kaevu-ääres või mujal varjulisemas kohas kohtutud, kuid õuepeal tegutsedes nad veel näole ei andnud, siis laupäeval hakkasid juba vaikselt tüütuks muutuma. Olen päris kindel, et kui nüüd paari päeva pärast jälle maale minna, muutub igasugune õuetöö juba püsivaks olelusvõitluseks. Igatahes kratsime me ennast kõik – südantsoojendav suvealguse märk?!?

Ja veel üks kevademärk on see, et kõik kohad valutavad… nii juhtub, kui linnainimene maal lolliks läheb ja kaks päeva ainult mulda kärutab ja maad kaevab.

Pääsukesed on kohal. Sääsed mitte. Kohe mitte ühtegi veel. Sookured nagu ikka – näha pole, aga kuulda on pidevalt. Kluugutamist teiselt poolt jõge.

Esimene muruniitmine tehtud, kilesaun parandatud ja esimene saunataminegi tehtud. Tellisin selle nädala lõpuks koorma mulda, mistõttu läheb nüüd suuremaks aiamaa rajamiseks.  Maasikapeenar on juba valmis – ühte suurde peenrakasti mahtus 25 taime, teiste istikute/ seemnete istutamine aga ootab mulla taga.

Nurmenukud õitsevad – korjasin õisi kuivatamiseks. Olen avastanud maailma parima tee retsepti – korraga kannu kõik, mis kapist veel leida on või parasjagu aias kasvab!

Kevad on täies hoos!

nurmenukuõied2013

 

Meie reheahju tööde lõpetamisega seoses haakis Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus selle külge ürituse, mis toimub Sarapikul 2. juunil. Seega, head sõbrad, kes tahavad tulla meie talu restaureerimistöödega kohapeale tutvuma ning reheahju viimaseid osi paigaldama ning sellega seoses täpsemalt reheahjude hingeeluga tutvuma, olete oodatud! Oleks väga mõnus, kui seltskond kujuneks sõbralikuks asjahuviliste kokkusaamiseks.

Täpsem kava on järgmine:

Vana maja teabepäev – rõhk reheahjul!

Pühapäeval, 2. juunil toimub Märjamaal Sarapiku talus EVM Maa-arhitektuuri keskuse reheahjule pühendatud teabepäev.

Koguneme kell 10.45

Päeva kava
1.    Talu omanikud – Ülevaade senistest renoveerimistöödest ja edasistest plaanidest. Ühe talukoha taastamisest remondist aianduseni.
2.    Hardi Ojaste (EVM) –  Kerisahjudest, umbahjudest, renoveerimistest ja uutest lahendustest. Sarapiku talu ahju juures tehtud tööd ning tegevused.
3.    Praktiline osa –  talu renoveeritud reheahjule raudade sissepanek, kerisekivide valimine ja  pealeladumine.

Praktilises osas kaasa löömiseks võta kaasa määrdumist taluvad tööriided, töökindad ja peakate. Töö on võrdlemisi tolmune ja tahmane. Kui kõik sujub, teeme värskendatud reheahjule ka esimese tule alla!

Plaanitud lõpp kell 15.45.

Teabepäeva osalustasu on 5 eurot ning see sisaldab kohvipausi ning sooja suppi.

Konto omanik RAHANDUSMINISTEERIUM
a/k 221023778606, viitenumber 2100009608
Selgitus: koolitatava nimi, sündmuse nimetus ja kuupäev

Võimalusel anna tasumisest teada aadressil aune.mark@evm.ee

 

Registreerida saab Maa-arhitektuuri keskuse blogis: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2013/05/vana-maja-teabepaev-rohk-reheahjul.html#more