Arhiiv

Monthly Archives: juuli 2014

Et midagigi kirjutada sellest suvest, tuleks tegelikult ajas tagasi minna möödunud sügisesse. Sest rahulike sügistööde, kirjuleheliste sügispiltide ning muude “järjekordse ringi täissaamise” postituste asemel oli meil hoopiski teistsugune sügis. Kiirelt porgandid ja peedid peenrast välja ning silma alt vedelevad  suveelu jäänused aida alla oli enamvähem kõik, mis teha jõudsime. Seejärel pakkisime aga hoopiski kohvrid ning põrutasime kümneks kuuks kodumandri teise otsa. Mis teha, kui teadmis- ja vaheldusjanu nii suureks kasvab, et selleks tuleb kaks koolieelikust last kaenlas Euroopa suuruselt teise linna ülikooli magistrikraadi minna tegema…. Akadeemiline aasta võõrsil tähendas aga Sarapiku jaoks seda, et kui üks talvine visiit välja arvata, polnud meid tema jaoks kuni juuni keskpaigani olemas. Küll aga olid olemas paar teist head hinge, kes kohal silma peal hoidsid, kevadel veidi niitmisegagi tegelesid ning suurest heatahtlikkusest meie jaoks isegi mõned peenrad kaevasid, et meid suvel tulles vähemasti midagigi ootamas oleks. Siin tuli aga iroonia mängu – koondnimetuse all “vanamehed” tegutsev tandem pani maha neli vagu kartuleid, veidi herneid, salatit, ube, porgandeid ja tilli peamiselt metssigade rõõmuks! Nädalake pärast esimesi istutusi tulid metssead ja tuhnisid kõik üles! Ja kui siis “vanamehed” veel midagi päästa püüdsid ning pool kotti alles jäänud seemnekartulit uuesti maha panid, tulid sead nädala pärast tagasi ning tuhnisid jälle kõik välja! Võta seda kui mingit saatuse sõrme, et kui ikka ise siin ei toimeta, siis näitab loodus sulle kohe ka koha kätte…

 

Aga seetõttu, et harjumuspärase aprilli lõpu/ mai alguse asemel algas meie jaoks tänavu hooaeg alles juuni lõpus, tegeleme me õigupoolest siiani ja tõenäoliselt läbi selle suve nö “kahjude likvideerimisega”. Ehk siis rinnuni kasvanud hein, umbrohtu kadunud lillepeenrad ning sigade songermaaks muutunud peenramaa on praegu tegevuse peamised märksõnad…. Hoolimata kogu seatembust on tärganud siiski umbes viis tillitaime, kaks rida porgandeid, peaaegu terve peenar herneid ning ca kuus kartulitaime! Ja peenrakastides kasvavad maitsetaimed ning maasikad on täiesti puutumata. Üks hea põhjus veel, miks kasutada peenrakaste!

Nüüdseks on aga suvi tervitanud meid lämbekuumade päevade, magusate maasikate, verivärskete pääsukesepoegade ning sumedate ja metstuvide huikeid täis öödega.

 

Ega ma see aasta siin blogis suuri galeriisid ehitustegevusest lubada ei saa. Enne tuleb oma elu siin kodukamaral uuesti sisse seada, linna- ja tööelu jooksma saada ning seejärel, kui talvega varud vaikselt hinge taha kogunevad, siis võiks järgmine kevad küll edasi hakata majaga toimetama. Praegu aga elagu puugid, kõrge hein ja päikesepõlenud kukal!

Advertisements