Arhiiv

kevad

Ei saa jätta jagamata väga olulisi uudiseid:

1. Õunapuud õitsevad! Osad küll lõpetanud aga Antonovka hetkel täies ilus!

2. Sirelid veel ei õitse!

3. Sääsed on kohal!

Muus osas on nii, et püüan tänavu uuesti rohkem aiamaasse panustada. Osa maast juba kaevatud, maasikatele uus püsipeenar rajatud ning salat-till-oad maha pandud. Kuid kuna mul on viimane kuu aega fenomenaalne ebaõnn oma autoga, mis kogu aeg keema läheb, siis olen nagu kiuste võimetu liikuma nii vabalt kui tahaks.

Aga kaevata ja istutada on veel. Lisaks olen võtnud eesmärgiks enne uut talve majale aknad ette saada! Tellimus on peaaegu sisse antud ning lisaks käivad läbirääkimised elektriku ja ehitajaga sisetööde teemal. Viimast on aga osutunud eriti keeruliseks leida. Nii et näis, kuidas näkkab… Kui keegi otsib Raplamaal tööd siseviimistluse alal, siis mul on pakkuda!!!

Advertisements

13023460_1158252717521091_973049710_n

Kevad. Mitte tilkagi lund metsa all. Täelik kuivus.

Sookured, kollane liblikas, porikärbes ning ronk. Helid. Lärmavalt palju helisid võsas.

Sügisest riisumata lehed ja nende hunnikud.

Veel ei roheta. Homme juba võib, kui vahepeal tuleb sahmakas sooja vihma. Kohe kaob monokroomsus.

Ahastus ja lootusetus vaheldumisi entusiasmi ja lootusega. Kunagi peab ju saama. Kas saab?

Ühte olen õppinud, enam ei luba. Näis.

Lõputu võitlus hävinguga. Ning muttidega!

Veinipudelisse tekkinud herlasepesa ning lekkivast katusest läbivettinud voodi.

Hakkab jälle pihta. Tegelikult on tore!

… ja sellega hakkavad lõppema ka suuremad kaevetööd.

Et järgmine aasta oskaks võrrelda, siis loetlen üles:

1. mail tippsibulad peenrasse ja põõsastill peenrakasti

9. mail porgand (pool peenart), lehtsalat, redis (kahepeale üks peenar), kollased oad (1 peenar) ja herned (1 peenar kõrgeid)

15. mail uuesti herned (pool peenart kõrgeid ja pool madalaid), rohelised oad (pool peenart), peet (pool peenart) ja aedtill (pool peenart)

23. mail viis avamaa väikese kurgi taime ja kaks tundmatut kõrvitsataime (kolleegi kingitus 🙂 )

26. mail veel üks peenar madalaid herneid (ainult seda lapsed mult nõuavad!!), veel viis kurgitaime, 5 vagu kartulit (ehk 2 kg seemnekartulit) ja viimasesse peenrasse jäägid: natukene aedtilli, natukene frillice salatit ja katsetamiseks salatisegu, kus “lindile pandud ritta” kolm erinevat sorti.

See määratlus “peenar” on muidugi ka kõikuv, osad peenrad on teistest vähemasti kolmandiku võrra lühemad. Oad ja kurgid on siiani pidevalt katteloori all, aga kõik tärkab kenasti. Peenrakastides elutsevad maasikataimed on ka peaaegu kõik puhastatud ja kaks aastat tagasi ühe peenrakasti nurka pandud piparmünt on nüüdseks vallutanud kogu kasti!

Ma nüüd mõnda aega proovin labidat mitte kätte võtta…

 

Seekordsed fotod räägivad aga pigem sellest, et ühtlasi on ustest välja pühitud hiirekaka ja heinatolm. Aidakamber ja vahelik-köök on uuesti elu sisse saanud ja esimene öögi mul maal mööda saadetud. Suvi on juba tulnud. Koos suvevihma, pätikohvi ja võrkkiiges kaseladva vahtimisega.

Täna maal maad kaevates ümisesin muudkui omaette: “Istuksin terve öö, õites toominga all… Aga need sääsed!”. Veljo Tormise viisile sekundeerisid esimest korda sääsed. Nad on kohal.

Kohal oli ka üks teine allüürnik. Peesitas teine aiamaale katteks pandud bänneri all ning teki pealt libisedes läks tükk aega enne kui ta mõistis, et targem oleks kaduda…

DSC_4110

DSC_4111

Kreegid ja vahtrad õitsevad, õunapuud veel mitte. Eelmise nädala reedel sain veel rahet ja vihma, täna andis aga suveõhtu mõõdu juba välja.

DSC_4116

DSC_4136

Sookured on kohal. Pääsukesed veel mitte. Lõuna-Eestis on neid juba nähtud, nii et tõenäoliselt on praegu viimane hetk enne nende tulekut maja “pääsukesekindlaks” tegemiseks, kuid vist ei jõua… Sel juhul on nad peagi oma pesadega meil katuse all ja toas, nii et taaskord tuleb oma plaane teha nende elurütmist lähtuvalt.

Nartsissid ja kobarhüatsindid õitsevad, esimene peotäis värsket murulauku on hinge all.

Ja esimene lõke…

Ja esimene maakaevamine… Mis ma selle piirdeaiaga aiamaa ümber küll teen, et ei korduks metssigade ülessonkimine nagu eelmine aasta?

Tahaks kolm peenrakasti juurde teha ja läbikaevatavat aiamaad suurendada…

Rabarberitest saab varsti kooki teha!

Mutimullahunnikute laialilükkamisega murdsin eelmine kord reha. Ei mitte varre, reha metallist pea enda. Nüüd tõin uue, aga seegi juba paindus nende hunnikute all, tuleb vist Balti jaama turule minna otsima vanakooli rauast reha… Osad hunnikud jäid veel lükkamata, aga suurem songermaa sai tasandatud.

Sipelgad vallutavad jälle kaske, nagu igal kevadel. Mõnes kohas ei saa paigal seistagi kui nad juba püksisäärde ronivad. Ja nagu igal kevadel, mõtlen ma nende pesa ärakolimisest…

Ja jätkub detektiivlik tagaajamine kes meie õue peal on käinud mässamas? Minu, põlise linnainimese teadmised loomade väljaheidetest jäävad tasandile kitsed/ põdrad = pabulad, metssiga = junn, karu/ aga ka lehm (!) = kook! Kes siis ikkagi on meie õue ülekülvanud “koogikestega” ning lisaks aida äestamisele kraapinud või närinud ka rehemaja palkseina maast neljanda, viienda palgirea kõrguselt?

Metsa all veel õitsevad sinililled, ülased on liitunud.

Tervitus!

Ma olen siin Sarapiku õuel! Et kõik on korras. Katus on peal ja pilpad pole laiali ja saun on püsti. Ja kõik on muidu ka rahulik. Ainult mutid! No see mis nad aiaga teinud on! Sa pead seda ise nägema. Hunnik hunnikus kinni. Maja ja aida vahel pole vaba lappigi. Ning aida taga ka, kuni peenardeni välja. Täitsa hullud.

Aga muidu on kõik vaikne. Istun siin lõkkeplatsi juures pingil praegu, siin jalge ees on ka kohe kolm mutimullahunnikut.

Aga siia sõites… kruusatee on täiesti auku sõidetud talvega. 20-ga sain ainult tulla. Rööpad ja augud ja sodi ja. Ei julgenud autoga siia metsavahele keeratagi, jätsin auto postkasti juurde ja tulin jala. Aga metsavahel on just kõik kuiv ja korras. Oleks võinud hooga õuele välja sõita!

Vaikne on siin küll. Ainult linnud midagi siristavad. Varsti tuled ise ka, siis näed.

Ah jaa, uue elektrimõõdiku vaatasin ka üle. Töötab.

Ma veel natukene istun siin… Küll on ikka vaikne.

Pärast lähen käin veel aidas sees ka, vaatan mis hiired korda on saatnud.

 

Isa