Arhiiv

toit

Ma püüan siinkohal ära kaardistada, mis see aasta aias kasvab ja kuidas. Üldiselt iseloomustab sõna “plahvatus” juulis aias toimuvat vast kõige tabavamalt. Kõik vohab ja mitte ainult umbrohi.

Juunis läks lahti tõsine sõda, sest seda, kuidas linnud piiravad maasikakasti ja konnad selle vastu amokki jooksevad, pead uimased… tuleb oma silmaga näha. Hoolimata kiirelt kokkuklopsitud hernetondist ja topelt võrgust, läks suurem osa saagist nende kõhtu. Aga me saime natuke ikka ka midagi…. ja nüüd ma püüan vähemasti suurendada järgmise aasta saaki sellega, et  võtan praegu isukalt maasikavõsusid.

2013_DSC_6527Kastides: maasikad, murulauk, till, sidrunmeliss (nüüdseks juba suurem osa ära lõigatud ja kuivama pandud), kummel (hakkas jubedalt laiutama), rucola (kasvas väga kiiresti üle ja hakkas õitsema ning rohkem söövad seda paraku mingid putukad…), aedsalat (juhtus sort, mis läks ruttu kibedaks, nii et suht asjatu), jääsalat (jube hea, sööme siiani teist külvi), rooma salat (teine suur lemmik), aedsalvei, pune (seda eksole leidub ka aasal, aga ka peenrakastis vohab), koriander (pani kohe kõrgustesse minema ja hakkas õitsema, nüüd lõikasin tugevalt tagasi. Aga ühe-aastane taim ja järgmine aasta vist ei pane, pole päris minu maitse…), piparmünt (proovisin alguses seemnest, aga see pole võimalik. Tuttavatelt saadud juured ja paar istikut kasvavad kenasti).

2013_DSC_6598

2013_DSC_6561(nurgas õitsev koriander, aedsalvei ja pune, kõrval aedsalat ja jääsalat)

2013_DSC_6616(sidrunmeliss)

2013_DSC_6560

(õitsema läinud koriander ja potis tüümian)

2013_DSC_6547(kummel, murulauk ja potis basiilik)

Pottides kasvavad tüümian (tagasihoidliku suurusega, aga ka väike pott… püüan ta veel enne sügist kuhugi kasti surada), basiilik (kaks aiandist ostetud taime pottides, väga edukalt ja suureks kasvanud) ja tomatid. Viimased on amplitomatid, täpset sorti ei tea. Olen neid tassinud vaheldumisi peenardevahele, kus väga päikeseline ja aida äärde, kus varjulisem (kui tean, et mitu päeva ei tule ja võivad ära kuivada…). Ja pean ütlema, et see eksperiment (minu jaoks), kuidas on tomateid kasvatada õues ja potis, on igati edukas. Praeguseks on esimene sats juba punased ja järjest valmivad. Peale tuleb aga mühinal õisi ja väikeseid vilju. Loodetavasti ainult jõuavad enne sügist valmida… Ühes korvis on veel kingitusena saadud füüsalid.

DSC_6525_DSC_6587_2013_DSC_65212013_DSC_6596DSC_6603_2013_DSC_6602Silmale vaadates tundub endale veel kõik nii poolik. Kuna kaste tahan kolm veel juurde panna, siis kasvavad kurgid ja oad praegu kohal, kus tulevikus hakkavad peenrakastid olema. Praegu on natukene ikka nagu Tootsi värk, aga saab hakkama. Osaliselt olen peenrakastide vahed ka ära multšinud, aga lõplikult ei saa seda korda enne, kui viimasedki kastid paigas.

Aedviljadest kasvavad redised (juba üles võetud, sort oli Korund ja läksid ruttu kibedaks), peedid (näevad ilusad välja), kaalikad (pahasti mul vist istutatud, sest osad tulevad nii maa peale), sibulad, herned (kahte sorti: kõrge Aamisepp ja madal põõsassort; praegu on just Aamisepa aeg ja kannavad hästi), porgandid (sort Amsterdam, väga head, aga kasvavad nii sügavale sisse, et peaaegu võimatu on tervena või koos varrega välja tõmmata), Türgi oad (rohelistel on juba väikesed küljes, kollased õitsevad), kurgid (ei tea sorti, aiandist ostsin taimed, oli “krõmps ja väike avamaa kurk” – mulle sobis. Ja need kuus taime annavad uskumatult suurt saaki, esimesed kurgid valmisid juuli viimasel nädalal) ning kartulid (tänavune kaks vagu on naljanumber, me sööme need viie toidukorraga ära, järgmine aasta peaks panema kolm korda rohkem).

2013_DSC_66142013_DSC_65552013_DSC_65932013_DSC_65172013_DSC_65632013_DSC_6562DSC_6540_2013_DSC_62252013_DSC_6542DSC_6574_Aga lisaks tarbeaiale oleme vaikset viisi ka lilledega tegelenud. Koha on leidnud naabrinaiselt saadud kolm sorti hostasid, erinevaid püsikuid, millele eelkõige loodan järgmine aasta ja hunnik suvelilli.

DSC_6304_ DSC_6308_(see aasta väga hästi õitsev hortensia)

DSC_6635_(rebasesabad)

2013_DSC_5997(hostad)

2013_DSC_62242013_DSC_61032013_DSC_6104

Advertisements

Tavaliselt on nii, et kõik söödav leiab kiiresti oma tee kõhtu ja nii ongi. Mõnikord suudan ma selle kaheosalise ahela vahele pressida kolmanda – enne kõhtu jõudmist kiire klõps. Ja nii on sündinud suve jooksul ja aegade jooksul ikka toidupilte, mida muidu pole põhjust blogisse panna, aga nüüd panen kõik korraga.

Siit kooruvad välja juba nelja aastaga traditsiooniks muutuvad toidud:

– ükski kevad ei alga rabarberikoogita

– ükski sügis ei lõpe õunakoogi ja seenepirukata

– ükski suvi ei möödu “Sarapiku-special” magustoiduta ehk siis mascarpone vahu, Savoyardi küpsiste ning enamasti mustikate ja oma aia metsmaasikatega tehtud kausikoogita

– oma aeg ja koht on alati kukeseentel. Klassikalisest kukeseened-sibul-küüslauk-till-koor kastmest ei ole mul veel kunagi küllastust tekkinud

– sellest suvest lisandus kurgihullus. Me sõime ikka lugematul hulgal purke värskeid hapukurke

– ja eks kõik muu, ka grillielu, mahub sinna kõrvale

la dolce vita… mismuud : )

Kui su lähemate sugulaste hulgas on jahimehi, siis võib vabalt juhtuda, et maale külla tulles toovad nad kaasa sellise kingituse:

Kuna üks kord olen ma juba sarnase kingituse saanud, siis ma enam-vähem aimasin, mis temaga ette võtta. Aga kui ma oleksin kokanduslik geenius, siis ma prooviksin terve kintsu korraga vardasse ajada ja lõkke kohal küpsetada. Seda ma aga veel pole, mistõttu läksime turvalisemat teed pidi. Liha tükkideks, pannilt läbi, sibula-porgandi-küüslaugu ja maitseainetega potti (loorber, sool, pipar jms) ning pudel punast veini peale.

Küpsetamiseks polnud aga muud varianti kui lõke, sest reheahi pole veel valmis. Tegime siis improvisatoorse lahtistest telliskividest aluse, hoidsime aga lõket kõrval ja lükkasime süsi alla.

Küpsetustemperatuurist ei tea ma midagi, aega läks veidi alla 1,5-tunni. Ja mis ma tulemuse kohta ütlen? Imeline! Pehme ja mahe, ilma igasuguse harjumatu kõrvalmaitseta.

Kui keegi oskab veel jagada metssea küpsetamise nippe, või on kunagi proovinud sellist kintsu lõkke peal vardas küpsetada, siis olge lahked ja jagage : )