Arhiiv

Monthly Archives: jaanuar 2013

9. veebruaril 2013 toimub Eesti Vabaõhumuuseumis taaskord Vana Maamaja päev, mis seekord on seoses alanud Pärandiaastaga ka temaatilisem: seekord tulevad oma maakodudest rääkima inimesed, kes ka oma igapäevatöös puutuvad tihedalt kokku kultuuripärandi küsimustega.

Tervituskohvi pakutakse alates 10:30.

Ettekanded algavad kell 11.

  1.  Mart ja Anu Kalm – Sekkuda nii vähe kui võimalik
  2. Ilme Mäesalu  – Kui vanematekodust saab suvekodu
  3. Tarmo Elvisto – Vana tare lugu
  4. Ivo Linna – Laasu talu Muhumaal

Lõuna

  1. Tüüne-Kristin Vaikla – Ühe rehemaja lugu läbi kolme sajandi
  2. Mare Raidma ja Toivo Tulev – Matk vana majaga
  3. Urmas Tuuleveski – Õisu sepikoda
  4. Rene Treial – Ilumäe küla Allika pere talu taastamine

Registreerumine Maa-arhitektuuri keskuse lehel: SIIN

Advertisements

Minu arust hakkasid Kalamajas kassid karjuma kohe, kui 1. jaanuar ette lõi. Talve selgroog peaks tänasega murtud saama, aga pulmad on juba täies hoos.

Mina muidugi hakkan aastavahetusega seoses kohe jubedamalt kevadet igatsema. Ja aastate jooksul on selleks kaks korduvat märguannet, et nüüd on see käes – st igatsus hakkab väljakannatamatuks muutuma. Esimene märk on see, et ma võtan kõik allesjäänud sügavkülmutatud marjavarud kasutusele ja hakkan nendest üle päeva marjakooke küpsetama, sest siis on “nagu suvi ju peaaegu”, teine märk on see, et ma hakkan igasuguseid plaane pidama. See aasta eriti otseses mõttes – üks päev joonistasin ma niimoodi aiaplaani valmis!

aia plaan

Plaan on siis see, et loodetavasti juba suvel, aga sügiseks saan ma postitada kadedaksajavaid fotosid lookas aiamaast, kastpeenardest ja kartulivagudest, kus kõik nagu võluväel mühinal kasvab. Aiamaad näen praegu kolme osalisena: kastpeenrad, kuhu panen maasikad, maitsetaimed jms, avamaa peenrad, kuhu lähevad herned, oad, porgandid jms ning mõned vaod kartulit, et oleks suvel kohapealt võtta. Kui need paigas, siis saab veel vaadata, kas aiamaa piirile mõningaid marjapõõsaid või viljapuid lisada. Kasvuhoonest unistan ma ka, aga kui ma kogu aeg ei saa garanteerida piisavat kastmissagedust (ehk siis enda kohalolu), kas siis on mõtet? Praegu tundub, et mitte….

Ja kuna rehemaja ümber lilli praegu üldse ei ole, siis nüüd saab veidi nendega ka tegeleda. Aga vaikselt… praegu olen mõelnud, et idaküljele akna alla paneks pojenge (istutaks ümber need, mis mööda aeda praegu laiali), põhjaküljele paneks mõned hostad, aga lõunakülje köögiakna ja kambriakna esine on veel plaanimisel. Roose mina maja ümber ei taha panna, tundub rehemaja juures liiga sakslik. Meenuvad kusagil loengus kuuldud jutud, kuidas just nii vanasti talurahvas enda elupaika uhkemaks proovis teha – mõisaaiast toodud roosid ja sillutatud teed. Ma vähemasti esialgu võtaks tagasihoidlikult: pojengid, lupiinid, hostad, floksid jms. Aga plaane teha on tore : )

Lõpetuseks lisan siia ühe foto. Ma ei ole kindlasti järjekindel kollektsionäär, aga toredate juhuste kaudu aeg-ajalt täiendan oma väga väikest vanade fotode kogu. Ja hiljuti soetasin sellise pildi:

talu ja eitMulle meeldib kõik sellel pildil. Meeldib see maja, mille aknad pole isegi mitte ühel joonel, mille uks on niimoodi mõnusalt kiivas, mille katus just parajalt räbal, mille aed pole niidetud ja lakutud, sest kes vanasti sellise mõttetusega küll tegeles, et muru niitis? Ja mulle väga meeldib see naine. Tema kehaasend, pilk, näoilme, suhe taustasse. See pilt võtab kokku kogu selle maa-tungi, mis kevadeootusega mulle sisse tuleb.

Aastalõpus arhitektuurimuuseumis avatud olnud rehemajade näitus on nüüd asunud uue aastaga ringkäigule. Juba homme, 3. jaanuaril 2013 avatakse see Pärnus, Port Artur 2 keskuse III korrusel. Sinna jääb ta 16. veebruarini. Edasi hakake teda otsima Tarvastu muuseumist, juuni algusest Vabaõhumuuseumist ja juuli algusest Viimsi rannarahvamuuseumist. Sihtpunkte lisandub pärast seda aga võib-olla ka kuhugi vahele kindlasti veel!

Mul pole kõik lingid salvestatud, aga natukene saan meediat ka teha:

17.novembri Arteris oli artikkel, mis ilmus veebis SIIN.

Äripäeva lisas Oma Maja oli pikk ja põhjalik lugu, kogu väljaanne on netis väljas SIIN, rehemajade lugu algab lk 26.

Siis ühest näitusel olevast rehemajast, Hiiumaa Juhani talust tuli pikem lugu ajakirjas Eramu ja korter (talv 2012/2013 ajakirjanumber, ilmus eelmisel nädalal)

Ja üks professionaalipilku andev arvamusartikkel ka arhitektuuriajakirjas Maja (4/2012, ilmus samuti eelmisel nädalal). Viimase kahe artikli väikesed tutvustused peaksid ka netti jõudma (www.solness.ee) aga veel pole pandud.

Kaks korda sai raadios ka käidud ….

IMG_20121107_155529