Arhiiv

Monthly Archives: mai 2010

Seoses Miia sünniga on maikuu möödunud märkamatult ning igasugused aiatööd on pidanud ootama. Õunapuud õitsevad, nartsissid ja tulbid hakkavad läbi saama, peagi-peagi jõuab kord pojengide kätte.

Ühe olulise aiatöö siiski maikuus tegime- 1. mail, veel viimasel hetkel enne pungade puhkemist käis aednik üle meie õunapuuaiast. Seis oli üsna trööstitu kuid samas ka kindlasti tüüpiline paljudele taluaedadele. Kokku ligi 20 õunapuud, mis aastaid, kui mitte aastakümneid olnud lõikamata ning igasse ilmakaarde välja kasvanud. Aedniku otsus oli karm, aga õiglane – 10 lõikas tagasi, 8 võttis maha. Nüüd ühe aasta laseme puudel kasvada ning siis kahe kevade pärast tuleb uus võralõikus.

Enamik õunapuid moodustavad aida taha kena õunaaia, kuid osad on ka mööda aeda laiali. Igatahes saime nüüd ruumi juurde, et istutada mõned sordid ka oma maitse järgi, sest selliseid klassikuid, nagu Kuldne renett, Valge klaar, Martsipan või Suislepp siin aias varem ei leidunudki!

Selline nägi õunaaed välja enne lõikust:

Selline vaade tervitas meid järgmisel päeval pärast seda, kui aednik seal mootorsae ja redeliga päev läbi möllanud oli:

Pärast kiireid talguid pere seltsis saime päevaga oksarisu ära koristatud. Põletamist jätkub muidugi jaanipäevani, kui enam-vähem on nüüd aed korras. Targemad inimesed teavad rääkida, et õunapuust pidi saama eriti head grillsütt, nii et suuremad oksad ja tüved lähevad selle eesmärgiga riita!

Advertisements

Kasutan siinset pinda koolitusteadete edastamiseks:

KIIGELAULUD – 22. ja 23. mail Saaremaal Rahtla külas

Taas on ausse tõusnud külaplatsid, kus omavahel kokku saada ja suuremad  arupidamised ja  peodki koos maha pidada. Ühe päris külaplatsi juurde kuulub aga vaieldamatult üks õige kiik. Päris üksi on seda raske püsti saada ja koostegemisel ka ikka teine kaal. Seepärast kutsume teid 22. mail Saaremaale Rahtla külla, et anda õpetust, kuis üks õige kiik püsti panna. Kellel need tööd alles plaanis, on nüüd paras hetk seda õppima tulla ja ka käed külge panna. Et üritus kahel päeval toimub, on mõeldud ka sellele, et soovijail oleks võimalik paiga peal ka ööbida. Öömaja koos hommikupudruga maksab 100 krooni.

Kui oled tulemas, anna palun teada aadressil elo@evm.ee.

Meistrikursused Eesti Vabaõhumuuseumis

Tänavu oleme aedade ehitamise ja taastamise ning palk- ja prussehituse kursustele lisanud uste ja akende restaureerimise, erinevate viimistluste ja katuste ehitamise meistrikursused.
Nende läbiviimiseks on meile appi asunud Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK). Registreerimine kõigile neile on juba alanud. Lähemalt saate kõigi nende koolitustega tutvuda aadressil http://www.evm.ee/id/248/ Lisaks toimuvad erinevad koolitused ka Lahemaal, Soomaal ja Matsalus.

Plaanis on aga kolida talgute ja kursustega koguni taludesse. Meil on 3 tubli peret, kellel endal tööd pooleli just selles järgus, kus huvilistel oleks võimalik nina ligi ja käed külge pista. Tooma talus Lahemaal läheb tänavu suuremateks töödeks, sest suur kivist rehetoaga rehemaja kohandatakse taas aastaringseks koduks. Mardi talus Harjumaal läheb mais rehahju remondiks ja Härmu talus Saaremaal ehitatakse suvel vana paekivist suveköögile uus palkidest saun külge. Kõigis neist taludes leidub teisigi töid ja tegemisi.

Kui sa oled huvitatud kaasa lööma, et õpitu pärast oma talus ka ellu viia, siis palun kirjuta mulle aadressil elo@evm.ee.

Savihoonete taastamine

MTÜ Vanaajamaja ja Piiriveere Liidri koostöös toimub sel suvel koolituste sari, kus õpitakse parandama ja taastama vanu savihooneid. Sari koosneb viiest koolituspäevast, mille jooksul tutvustatakse savihoonete enimlevinud probleeme (sokli, saviseinte ja puitkonstruktsioonide lagunemine)  ja nende lahendamise võimalusi ning saviseinte viimistluse erinevaid viise. Enamik koolituspäevi viiakse läbi juunikuu jooksul, viimistluskoolitus toimub augustis. Koolituste praktilised töötoad toimuvad Võrumaal, Meremäe vallas, Tobrova külas, Luikjärve talukompleksis.

Koolituste sarja sissejuhatav õppepäev toimub 26. mai kell 10 Obinitsas Seto Käsitüü Kogo ruumides.

Õppepäeval tutvustatakse koolituste sarja sisu ning läbiviimise korda.

Toimuvad sissejuhatavad loengud järgmistel teemadel:

  • Lõuna-Eesti saviarhitektuuri seisundist (MTÜ Vanaajamaja 2009. a uuringu tulemused)
  • Erinevate savide omadused ning nende kasutamine savihoonete ehitusel
  • Tüüpilistest vigadest savihoonete juures
  • Tüüpilistest vigadest savihoonete parandamisel
  • Ekskursioonid lähedalasuvate savihoonete juurde ja Tobrova külas paikneva savist lauda juurde

ESINEJAD:
Margus Palolill, MTÜ Vanaajamaja
Marko Kikas, OÜ Ukusavimaja

KUS? Obinitsas, Seto Käsitüü Kogo ruumides, Obinitsa külakeskuse II korrusel
MILLAL? 26. mai 2010 kell 10-15
OSAVÕTUTASU: 100 krooni (sisaldab kerget einet; tasumine kohapeal)

REGISTREERIMINE: Vanaajamaja kodulehel www.vanaajamaja.ee/koolitused/savikoolitus1 kuni 21.maini.

Koolitused korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

Sambla ja kasetohu kasutamine palkhoonetes

28. mail kell 10-14 toimub Hanikase külakeskuses MTÜ Seto Käsitüü Kogo ja Vanaajamaja ning Piiriveere Liidri koostöös korraldatav koolitus “Sambla ja kasetohu kasutamine palkhoonetes”.
Toimub lühike teoreetiline loeng, mille järel läheme metsa, kus huvilised saavad proovida sambla korjamist ja kasetohu võtmist. Kaasa terav nuga!Jalga kummikud!
Läbiviijad:
Ragner Lõbu, MTÜ Vanaajamaja, OÜ Saulerman Andres Uus, MTÜ Vanaajamaja, OÜ Hobbiton

Koolituse osalustasu 100 krooni (sisaldab kerget einet).
Registreerimine 25. maini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil
56 200 076.

Eelmise aasta suvel ilmus Eramus artikkel Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla suvekodust. Lisan siiagi mõned pildid sellest rehemajast, kus on toimetatud küll juba paarkümmend aastat.

Koha ajaloost kirjutab Tüüne-Kristin artiklis nii:  Soosaarel on rehemaja pärit 1880ndatest aastatest ning tema vanim osa – rehetuba reheahjuga – on säilinud tänini. Põhiplaanilt valitseb siingi traditsiooniline hilisem lõunaeesti tüüpi rehemaja ruumijaotus, kus hoone seinad paiknevad kõik ühel joonel, rehetuba on akendega. Valitseb üldtuntud kolmeosaline põhijaotus: rehekoda-rehetuba-kambrid. Teada on, et naasnuna Esimesest maailmasõjast asus  taluperemees Jakob laokil kohta taastama. Ehitati uued piirdeaiad, koos naabriga muretseti kalapaat ja püstitati sepikoda. Talvel saeti oma krundilt kõik ehituseks kõlbulikud puud, peenemad tahuti, jämedamad pinnati kahemehe saega. Algatuseks lammutati vana rehekoda ja ehitati uus. Vana esialgne rehetuba ehitati kahe palgi võrra kõrgemaks. Algselt oli rehetoal üks paari tillukese ruuduga aken, mille ava koht on ka seinas näha. Nüüd pandi rehetoale kaks kuue ruuduga akent ning sarnased sai kogu hoone. Vana asemele rajati  uus kambriosa. Ehitati uus katus. Samas sai hoone ka kortsna, soemüüri ja pliidi. Säilinud tumedad rehetoa palgid pärinevad 1920.a eelsest ajajärgust, millest järeldub, et tegemist oli suitsutarega.

Vaiklate kogemus annab kindlasti ühe võimaliku lähenemise, kuidas vana rehemaja võimalikult vähe, kuid samas lähtuvalt vajadusele kohandada kaasaegselt elatavaks ruumiks. Olgu veel mainitud, et seal ongi Paradiis, veenduge lugedes Tõnu Õnnepalu samanimelist raamatut!

Fotod: Urmo Vaikla

Vaata lähemalt: Eramu ja korter 2-2009