Mu vaieldamatult lemmik loodusnähtus on udu! Olgu siin meenutuseks aastalõpu udu Sarapiku metsade ja õue kohal. Ja kõik need värvid, mis on peidus talvakaamoses kõduneva halluse ja vettinud rõskuse keskel. Ma olen seda siin blogis varemgi väljendanud, ent minu jaoks on selles kesktalvises mitte-midagis, kus kõik seisab ja isegi hingata ei julge, midagi ääretult rahustavat. Rehepaplik kaamos ehk udupildipostitus!
Sarapiku talu ajaraamat 
Udune ja lumine ilm, tõesti midagi müstilist ja lummavat ka minu meelest. Tore näha uut postitust! Avastasin selle blogi ca pool aastat tagasi ja jäin sellest ajast jälgima. Ootan põnevusega uusi postitusi Sarapiku talu eluolu jms kohta 🙂 edu!
Rõõm kohtuda! Aeg-ajalt siia ikka midagi tuleb, kuigi jah, tegevusaktiivsus liiga suur viimased aastad pole olnud 🙂
samad sõnad ka minult, ootan alati uusi postitusi siin blogis, mõnus rahu poeb alati hinge, kui neid loen…
Aitäh, seda on nii hea kuulda!
Tere. Jälgin huviga ja mõnuga. Kuna endal ka äsja soetatud rehetare Märjamaa kandis, siis eriti tundub südamelähedane ja huvitav. Vahest mõtlen, et küll tahaks maale minnes Teie juurde sisse keerata – seda blogi lugedes tundute juba nagu head tuttavad 🙂 Mõnusat olemist Teile. Ootan väga uusi teateid ja mõnusaid sooje ülevaateid……
Aitäh! Seda tunnet ma tean hästi, kui kellegi tegemistele virtuaalselt kaasa elada ja tekib tunne, justkui omad vanad tuttavad juba 🙂 Loodan, et saan ikka ja jälle uute mõtetega teid rõõmustada!