31. detsember 2016

Pole veel olnud vana-aasta õhtut,  kus tuleksime 7 kraadises soojuses maale lõket tegema!

Just nii oli seekord. Ilma lumeta, soojas ja pehme hakka-või-kaevama maaga.

Novembris võeti Sarapiku õuega piirneval kinnistul mets maha. Naabrite maa, millega olime nende aastatega nii harjunud. Meie seenemets, lõkkeplatsi tagune metsatukk, kus sai ikka uidata. Nüüd on seal raiesmik. Maastikud muutuvad. Nüüd puhub tuul hoopis teistmoodi sisse ja silmal tuleb harjuda avarusega… Aga äkki saab suvel ohtralt metsmaasikaid?

Vana-aastaõhtu 2016:


Ja veidi härmatisem novembri lõpp:

Advertisements
1 comment
  1. Ma hirmuga vaatan ja mõtlen nendest “metsaräbalatest” mis meil siin maja läheduses on ja loodan, et keegi neid maha ei kavatse võtta. Siis oleks ümberringi ainult põllud ja lagendikud. Kurb on kui nii läheb 😦

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: