Suvest, mismuud

IMG_20130626_234606Ajataju on kuidagi sassis. Ma üllatusin veidi kui lugesin, et olin eelmine aasta kirjutanud jaanipäeva postitusse, kuidas siis oli jaanipäeva ajale planeeritud esimene pikem maal-olek. Ma olen see aasta juba nii palju maal olnud, et mai kuud võiks võrrelda juuniga ning praegu, kui juuni hakkab lõppema, tundub kohati, nagu suur suvi oleks juba kestnud terve igaviku.

Ilmad on kindlasti seda soodustanud – juba on olnud palju ja suurt palavust, mühinaga äikest ning kamaluga vihma.

Ja maal tuleb olla kohal… olen vaadanud, kui erinevalt mõjuvad paaripäevased või nelja-viiepäevased maal olekud. Esimesed kaks päeva lähevad tavaliselt rapsides ja rabeledes. Hirmasti on kogu aeg vaja midagi teha ja jube asjalik olla. Ja kui siis pärast kaht päeva ära minna jääbki tunne, et käid maal muudkui rügamas. Aga kui edasi jääd… kolmas päev juba hakkad tiksuma. Istud siin ja vaatad seal ja tekib läbi tegevuste korduse “elaniku” tunne – et ma elan siin, mitte pole lihtsalt käimas. Sama rahustav on sel hetkel mõte, et “ma võin seda ka homme teha”, sest ma olen homme siin! Vähemasti minul tekib küll kolmandaks päevaks alles õige maaka rahu sisse.

IMG_20130626_233522Nendele piltidele on püütud üks suurimaid vihmasid, mida ma Sarapikul näinud olen. Kallas ikka nii, et mitte ainult lapsed ei läinud elevusest pöördesse…. Aga mind on raske teha ka rohkem õnnelikumaks ilma poolt kui siis, kui tuleb täiuslikku suvevihma. Jumaldan seda hetke.

Pärast vihma metsavahele jalutama minnes oli loodus justkui pohmellis. Kõik auras, oli uimane ja roidunud ning samas läbi raputatud. Sain ka väga tugeva haistingulise elamuse – polnud varem kunagi tundnud nii tugevat kadakapuu lõhna metsas, kui peale korralikku vihma, mis kõik puud läbimärjaks tegi. Meie metsavahe sissesõit meenutab tõesti veidi Saaremaad, kus üksikud kadakate tutsud kasvavad aasal ning see lõhn…. võib-olla kadakavihaga sauna minnes on võimalik sama tugev lõhnaelamus saada kui siis, kui lähed pärast kõva vihma kadakate vahele jalutama…

IMG_20130626_234809IMG_20130625_202806Vahepeal oli jaanipäev mis möödus Sarapikul. Pole pilte ega eriti ka suurt juttu, miks sellest eraldi postitust teha. Märksõnadena jäägu ajalukku palavus, mitte tilkagi vihma, lõke ja üsna olematu kogus sääski. Pildid mis viimasel ajal tehtud, on valdavalt klõpsitud mobiiliga ja jäägu oma hektilisuses kirjeldama emotsioonide virrvarri. Aiast proovin kirjutada lähiajal eraldi, sest seal kasvab ja vohab kõik ikka pöörase kiirusega. Ja tuurid pole sisse võtnud ainult köögiviljaaed – kuna nüüd saan lõpuks tegeleda ka majaümbruse korrastamisega, siis olen sukeldunud minuliku kirega lilledesse…. nii et kui te hetkel näete Kalamajas parkimas autot, mis näeb välja nagu põõsas, kuna akendest ja pagasnikust ja kust veel üritavad välja tungida päevaliiliad, hostad, võhumõõgad ja muud taimed, siis see on minu auto! Käisin just külas, kus perenaine lõhkus kaks labidavart selle nimel, et oma puhmaid harvendada ja mulle “veidikene” istikuid anda… ütleme nii, et läksin sünnipäevale, aga tulin tagasi koormatäie taimedega. Ja homme tuleb nad siis kõik ruttu maale viia ja maha kaevata. Sellised sünnipäevad mulle muidugi meeldivad väga : ))

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: