Reheahjust vol 2

Ma mäletan nii selgelt seda esimest emotsiooni kui ma siia majja astusin ja seda ahju nägin – woahhhh… siuke lahmakas! Vabandust mu brutaalne väljendus, aga see oli täpselt see mida ma tundsin. Suur ja uhke ja midagi PÄRIS, midagi VANA. Teadmine, et korralik reheahi käib iga rehemajaga kaasas on mind pannud palju imestama, kui vähe neid ahje tegelikult alles on. Eelmine aasta rehemajade näitust tehes alles tagant järele panin pildi kokku, et näitusele valitud 11st taastatud rehemajast mitte üheski polnud algsel kujul säilinud ja taastatud ahju. Kas oli juba varem välja lõhutud, või kurb kuulda, lõhuti välja nüüd maja korda tehes. Väga palju lõhuti reheahjusid välja Nõuka-ajal, 1960-70ndatel, kui rehepeksu sellisel kombel enam ei tehud ning suured ja palju ruumi võtvad reheahjud jäid kasutuks kolossiks keset ruumi. Veidi liialdades võib öelda, et reheahjud säilisid vaesemates, tagurlikemas ja “õnnetumates” taludes, neis, kus moodsustega ei mindud kaasa või kus elasid vanainimsesed, kes enam ei jaksanud muutusi korda saata. Tõsi ta on, et reheahi võtab palju ruumi ja kaua on seatud küsimärgi alla tema funktsionaalset põhjendatust küttekehana, kuid tänaseks on ka need müüdid enamjaolt murtud. Reheahjuga saab kütta, kuid mis olulisem – ta on osa sellest majast, ta on osa rehemaja pärandist ja olemusest. Minu jaoks oli just see, et meie majas oli ahi alles, üks olulisemaid impulsse üldse selle talu ostmiseks.

Reheahju taastamise jutt sai kunagi alguse SELLES postituses ning uue korstna ladumise jutu leiab SELLEST postitusest. Nüüd siis astusime ühe sammu jälle edasi. Kui eelmiste tööde käigus sai ahi endale uue kolde ning osad küljed ka uue savikrohvi, siis nüüd viisime kolde ja kogu ahju sisemuse taastamise lõpule. Alustasime aga siiski sellest, mis veel väljast oli vaja teha: ahjul oli parandamata jäänud problemaatiline nurk kambripoolses küljes, kuhu toetuvad ka rehekarbi palgid. Müür tuli osaliselt lahti võtta ja kivid tagasi laduda, täenäoliselt oli suuremat kahju sinna teinud vesi: kuna sealt kohast minu teada katus pole läbi lasknud ning puiduosas veekahjustusi polnud, siis tõenöoliselt on siin kahju teinud reheahju taha ehitatud sauna kasutamise käigus visatud vesi, mis muudkui vaikselt mööda ahjuseina voolates võttis kaasa ka kivide vahelt segu.

2013_DSC_1740

2013_DSC_1741

Üks oluline avastus minu jaoks: punased telliskivid ei ole müüris sellepärast, et nendega oleks ilmtingimata hiljem parandusi tehtud. Vaid ka näiteks sellepärast: ülemisel vasakpoolsel pildil on näha kolme kivi täpselt kohakuti. See on koht, kust pääseb lõõri puhastama. Selline koht märgitigi nii kivide kui krohviga teistest erinevalt ära, et teaks, kust kops-kops kivid lahti lüüa ja lõõrile ligi pääseda. Alati ei tehtud selle jaoks ahju seina luuki.

Kui nurk oli korda saanud, siis sai alustada seina savikrohvimisega, kuid sellega ei jõudnud me lõpule. Savikrohvi tegemist ja peale viskamist said proovida ka kõik pühapäeval infopäeval käijad, kuid lõpuni me sellega ei jõudnud, viimane viimistluskiht jääb veel meile endale teha.

2013_DSC_54662013_DSC_5562

Ahju nurga lahti võtmisega selgus aga veel üks enne etteteadmata asi – nimelt oli ahju katvas suures paeplaadis mitu pragu. Et toss ja tuli ei hakkaks sealt läbi pugema, laoti ahjule peale vanadest tellistest võlv – pealmine topeltkiht “ahju katusel”.

2013_DSC_5515

Ja siis edasi ahju sisemuse juurde. Kõigepealt relsid. Uued relsid ootasid ahju saamist juba kolm aastat. Vanust on neil aga piisavalt, et siia ahju sobida – aastast 1915.

2013_DSC_5465

_DSC4927

Relsid toetuvad kolde seinte šamottkivide peale, šamotte sai veel toeks vahele lahtiselt pandud.

2013_DSC_5469

Kerisekivid on täiesti eraldi teadusharu. Kõigepealt läheb tarvis kolmes eri mõõdus kive: kõige suuremad, mis peaksid ulatuma üle relsipaari, ideaalis üle kahe paari, lähevad kõige alla. Siis nende peale natukene väiksemad ja lõpuks kuhjaga peale päris väikesi põllukive. Kivid peavad olema tihedad, ilma pragudeta. Nii et kui vanad kivid ahjust välja said ja vihm nad oli puhtaks pesnud, siis nägi kohe ära, et kui kivis oli pragu sees, ta ahju tagasi enam ei läinud. Uute kivide valimist on hea teha päikese käes: mida säravam ja sätendavam kivi, seda sobimatum reheahju. Keegi teadis veel mainida, et kõige paremad kivid pidavat reheahju kerisele olema need, mis tulevad maa seest välja, ehk pole varem päikese ja ilmastiku käes olnud.

2013_DSC_5480

2013_DSC_5463

Kivide tagasipanemine ahju on jällegi veel omakorda teadus. Selleks tehakse kõigepealt põrandal proov, et kuidas kivid kõrvuti mahuvad ja mis kuhu nurka lähevad. Kõige olulisemad ongi nurgakivid, need peaksid olema peal pool kaldega nii, et kalle jääks väljast poolt sissepoole.

2013_DSC_5473

Ja siis juba hakkab nende paigale kruttimine. Suuremad, keskmised, väikesed…. meil jäi kive puudu, nii et pildil paistev kuhila näitab ca 70-80% ulatuses täidetud kerist. Otsime veel põldudelt kive juurde ja laome peale. Kõik kerisekivid peavad olema laotud nii, et nad ei lähe vastu ahju müüre. Kuna kivid küttes kuumuse toimel paisuvad, siis peab neil olema selleks ruumi – seetõttu on head ka kivide vahele jäävad väiksemad augud, et ei pea püüdlikult tihedalt kohe kõike kihte täis laduma. Las jääb algusesse mõni vahe ka, siis järgmisel kihil jälle paned sinna midagi ette.

2013_DSC_5476

2013_DSC_5512

Korsten seest poolt on muidugi ka tähelepanuväärne vaatamisväärsus. Pilt sai tehtud aga selleks, et me ei teadnud, kas “mütsike”, mille korstnaladuja korstna peale jättis, katab teda üleni, või ainult servadest. Foto näitas, et ei pea katusele ronima, on servi kaitsev mütsike ikka : )

2013_DSC_5452

Ja jõudsimegi tuleni! Kahjuks ei saanud ma kogu aeg Hardi tarkuseteri kinni püüda, lugematu hulk kannutäisi kohvi vajas ju pidevalt keetmist, aga ahju kütmise kohta üritasin ikka pildi klaariks saada. Ja panen selle siia nii hästi või halvasti kui mäletan ka kirja.

Reheahi kui pikk soojussalvestaja ei ole kindlasti ahi, mida “kütta nädalavahetuseks” – kui reedel tulen ja ahju kütan, siis soojaks läheb ta alles pühapäeval, kui on linna minek! Ehk siis, reheahju tuleb kütta tsükliliselt. Üks küttetsükkel on see aeg,  mis kulub kütmisest soojaks minekuni ning see võib kesta mitu päeva. Kiire sooja saamiseks on teised moodused: pärast kütmist teha lahti keriseluuk ja lasta sealt kiire soe tuppa, pliit! ja meie puhul ka soojamüüriga kamin. Pliit ja kamin on need, millega saab kiiret sooja ja mõnusat õhku, ahju kütmine peaks aga toimuma kindlama intervalli ja tsükliga.

Vanasti oli selleks tsükliks leivategemise tsükkel: sellel päeval kui köeti ahju küpsetati ka leiba, siis pandi siibrid-luugid kinni ja lasti ahi soojaks. Kolme päeva pärast jälle korrati. Reheahju ei köeta ka pikalt ja suurte halgudega. Kes siis vanasti korralikku puud ahju ajas. Kvaliteetne puu kasutati ehitamiseks või müüdi maha, ahju aeti ikka hagu. Üks hagukubu oli nii suur, et pidi mahtuma kaenla alla võtta, kaenla all hoides seoti ta kinni. Ja ühte ahju pandi korraga kolm kubu täit hagu – kaks alla ning üks peale. Süüdati põlema ülemisest, mitte alt. Ja selle ahjutäie hao põlemise aeg oligi üks küttetsükkel. Kui see oli ära põlenud, tõmmait söed ette pliidialla, leib ahju ning küpsema. Kerisekivid olid kuumaks läinud ning need hakkasidki nüüd vaikselt soojust ahjumüüridesse edasi kandma. Nii et reheahi pole ka kamin, et hoiad suud lahti ja muudkui põletad vaikselt seal all tuld, tundide ja päevade viisi. Sellega teda soojaks ei saa. Ikkagi üks korralik ahjutäis peenikesi puid. Tihe ja intensiivne tuli ning kõik.

Kui ma nüüd mõtlen, et kuidas maamaja kontekstis siis seda ahju peaks kütma, et sooja ka saada, siis selleks, et reedel tulles ahi soe oleks, peaks justkui kolmapäeval käima ahju kütmas, siis on reedeks soe toas. Aga kuna meil on ahju küljes ka soojamüüriga kamin, siis hakkabki kiire soe õhk ja esimene küte ikkagi sealt tulema. Nii et liiga tihe kütmine ei käi reheahjuga kaasas, aga liiga harv ka mitte. Kõige hullemini mõjub reheahjule pikk mahajahtumine, niiskuse kogunemine ja siis järsk ja intensiivne kütmine. Kui sügisel ahi jääb seisma, siis kindlasti pole õige mõte pärast paari kuud jõuludeks kohale sõita ja kolm päeva hirmsa hooga ahju kütta. Kui on soovi ikkagi talvel mõnikord tulla, siis peaks kasvõi kahe nädalase intervalliga käima ja ahju tuld tegema. See hoiab teda “töökorras”. Või siis teine variant ongi see, et kogu talv ei küta ja hakkad kevadel jälle vaikselt teda sisse kütma. Meilgi on ees nüüd see nö sissekütmise periood, mis võib olla isegi kuni kuu. Ehk esimene tuli hakkab vaikselt ahju kuivatama, kui niiskusel ei lase tasahilju ahjust lahkuda, kütad lihtsalt oma ahju lõhki. Meie hakkame lihtsalt iga kord maal olles pisikest tuld ahju tegema, juulis-augustis tahaks seal võib-olla mingit söögitegemist proovida aga sügisel võiks juba proovida ka esimest korralikku küttetsükilit, et näha, mismoodi meie ahi ikkagi tegelikult reageerib, kui kaua soojaks läheb ja kuidas sooja välja annab.

2013_DSC_5477

Kui ma kunagi jõuan postituseni “Reheahjust vol 3”, siis peab seal olema üleni krohvitud ja valgeks lubjatud reheahi, mis on saanud ette tagasi ka pliidi ning soojamüüri külge uue kamin-ahju. Vot siis saan öelda, et VALMIS!

Meie reheahju kokku panemine oli aga osaks infopäevast-koolitusest, mille korraldas EVMi Maa-Arhitektuuri Keskus Aune dirigeerimisel. Hardi õpetas ja juhendas ning kõik said mingitki tööotsa proovida ka ise teha. Oli väga meeleolukas. Ning kui keegi osalenutest, keda tuli kohale üle ootuste palju (20+), peaks seda postitust lugema, siis suur aitäh teile! Olite kõik eranditult äärmiselt sümpaatsed inimesed ning loodetavasti kohtume juba peagi mõnel uuel ettevõtmisel.

Pühapäeva kõige olulisem pilt on aga see: vot selline ilm saatis meid läbi päeva!

2013_DSC_5495

2013_DSC_1835

Lisan siia lõppu valiku Marikese tehtud ürituse piltidest, sest endal polnud eriti palju aega inimeste pildistamiseks. Nii jääb veidi seltskonnakroonikat ka!

Veelkord, aitäh Aune ja Hardi ning kõik, kes osalesid!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: