Mõõdutundetu heietus

Mul on juba pikemat aega mingid mõtted peas mille puhul käian… peaks ikka blogisse kirjutama… aga millegipärast ei kirjuta. Alalõpmata kahtlen ja kõhklen, kui palju avalikkusele välja paisata, mida internetis avaldada ja mida mitte. Olen siiani blogis hoidnud üsna selget piiri, et liialt enda isikut või perekonda ei eksponeeri, ent samas ülipüüdlikult ju ei varja ka. Mis seal ikka, kes ikka väga tahab, küll see välja uurib kes või kus täpselt või mis… Ent samas, nii palju kui inimesed ka aeg-ajalt sel teemal arutlevad (a`la interneti turvalisus ja pahatahtlikkus, privaatsus jne), siis ometigi hindan ise ja loen just neid blogisid, kus “näen inimest” – näen ausust ja julgust endast, oma elust ja mõtetest vassimatult kirjutada. Selles mõttes on ju väga mugav postitada pilte ehitusest või muudest “asjalikest asjadest”, ent iga kord kui mõtlen, et peaks äkki jagama ka muid mõtteid, mis maakohaga seostuvad, jään kahtlema…

Et jaa… kõik julgustavad kommentaarid ja mõtteavaldused ning diskuteerimised on selles mõttes inspireerivad. Annavad julgust, et kedagi ikka huvitab. Muidu ma siin peamiselt suhtlen numbritega – statistika näitab, et keegi ju ikka loeb. Aga kes? Mis teid siia tagasi toob?

Kui ma suvel jalutasin oma naabrinaise juurde, kaks mul neid on (mõlemad piisavalt vanad ja väärikad daamed) ja ühte neist pean juba väga heaks sõbraks, siis selle teisega polnud varem veel lähedamalt ise kokku puutunud. Üle aia viibanud ja suuremas seltskonnas korraks tutvunud, aga “külas kohvil” veel polnud käinud. Aga… siis kohvitamise ja juustusaiatamise vahepeal helises tal telefon ning ta hüüdis täieliku iseenesestmõistetavusega torusse: “Tead, kes mul praegu külas on?!? Sarapiku-proua!!!”. Ja see on olnud üks kõige armsamaid hetki üldse. See moment, kus sa tajud inimese heatahtlikkust ja vastuvõtlikkust, oma seost ja kuuluvust ent samamoodi vastutust kohalikus kogukonnas. Siis hoolimata sellest, et üldse mitte põlisasukas või püsielanik, jah – Sarapiku-provva : )) Palun see siis meeles pidada, kui järgmine kord minu poole pöördute!

Naabrinaine rääkis veel toredaid lugusid Sarapiku vanast pererahvast, sest tema mäletab Sarapiku Jaani ja Mariat veel oma lapsepõlvest. Olevat olnud heatahtlikud ja lahked inimesed, aga hirmus kokkuhoidlikud. Kuivõrd see maarahva juures üldse imestust vääriv tõik on, ent meeles oli tal just see, kuidas kokkuhoid lapse silmade jaoks ka veidrates kohtades oli igapäevane. Ent seetõttu olevat neil ka veidi rohkem üht-teist hinge taga olnud, kui teistel… Maja olevat aga juba siis peetud hirmus vanaks (teised kolm rehemaja, mis Sarapikuga ühes reas külas paiknevad, on kõik hilisemad) ja Marie ei olevat kunagi tahtnud üksi ööbida, kui Jaan ka mingil põhjusel kusagil ära oli. Siis oli just naabritüdruk ööseks külla palutud, et ikka seltsi oleks. Õunapuuaed olevat aga Sarapikul siinse külaosa rikkalikum olnud – sealt sai alati sügiseti õunu, kui enda saak ka kesiseks jäi.

Muidu on see ikka täitsa jabur, kuidas maale tahaks. Eriti just praegu, kõige pimedamal ja jubedamal ajal. Aga no mis ma sinna ikka. Kaks nädalat tagasi käisime viimati, tegime viimased talvevalmistused ära, et lumi tuppa ei tuiskaks ja pugistasin naerda selle üle, kuidas hiired päikesekreemi topsiku korgi olid püüdlikult nahka pannud. Aga kui oleks tuba ja koht kus olla… nüüd ma ainult püüan välja mõelda töötavat skeemi, kuidas kevadeks raha hankida, et ehitustööd majas sees ikkagi võiduka lõpuni viia. Kasvõi pool-võiduka ehk siis kambri-rehetoa osa. Seda muidugi juhul, kui maailmalõpp otsustab ära jääda….

Eestlastel tundub et on üldse see maamaja värk natukene ikka nagu geneetiline viga. Teate te kedagi, kes ei elaks/ käiks maal või kellel ei elaks kedagi maal? On neid paadunud urbaniste mõned ka minu tutvusringkonnas, aga miskit pidi, esivanemate või lähikondsete kaudu on kõik kuidagi maa külge traageldatud.

Siia lõppu panen aga valiku ilupilte ühest hiljuti soetatud maamajade raamatust – Elle Decoration. Country.

DSC_1241DSC_1243DSC_1250DSC_1245DSC_1249DSC_1246

Advertisements
6 comments
  1. Anu said:

    no et kui sa juba küsid, miks su blogi loen, siis vast justnimelt selliste mõnusate postituste pärast nagu seesinane? 🙂 või siis sellesama pärast, et eestlastel on maamaja värk geneetiline viga? 🙂 mul endal maamaja pole, aga olen suviti aega veetnud maal vanaema ja nüüd tädi juures, seal on rehielamu 1800ndate keskpaigast. ühes otsas on nn. mamma maja, ehk toake, kus elas mu vanavanaema, ja teine, rehealune, on täitsa hästi säilinud originaalsel kujul, seal on hoitud igasugu asju, nt jõusöödatünne, soolalihatünne, vanu kangastelgi, vokke ja muud säärast.

  2. Margus said:

    Jõudu Sarapiku proua! Kirjuta ikka, need on huvitavad lood.

  3. triin said:

    Mina loen, sest rehemaja on minu nõrkus. Ja kui ma ei elaks seda elu, mis ma elan, ma oleks raudselt rehemaja omanik-turgutaja :). Minu jaoks mõisaihalus on täitsa mõistetamatu, aga vat rehemaja – see on tõeliselt mõtekas pingutus.
    Ja sul on ilusad pildid :).

  4. Mina loen ka Sinu Ajaraamatut ja naudin pilte, jutte – kõike mida pakud. Aus blogi :))

  5. Kristi said:

    Mina ei mäleta enam kustkaudu või mispidi ma siia sattusin aga istusin öösel üleval ja lugesin algusest lõpuni kõik postitused läbi. Mulle vist meeldib, et see on nii ehe asi. Ja et see on koduks saamise lugu, need kipuvad mulle kuidagi eriti hinge minema. Ja sellepärast vist ka, et mõistan hästi seda tunnet, mis nüüd külmast lõdisema ajavate ilmadega kuskil sügaval sees muudkui kriibib ja kriibib. Kuidas tahaks maale, tahaks kütta ahju ja sumbata lumes, tahaks lükata aknad valla ja istuda kaevukaanele, tahaks korjata aiavärava kastani alt mune ja juua emaga melissiteed ja justkui iseenesest klõpsab näpp arvutiekraanil suviste piltide albumit.
    Aitäh väga toreda ajaraamatu eest! Tänane postitus oli eriti armas, tuletas oma naabritädi meelde.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: