Korsten.
Meil oli korstna ja kamina lammutamisega tekkinud selline hulk vanu telliseid:
Kui algul puudus kindel plaan nende tulevikust ning soetatud said uued LODE tellised nii korstna kui pitsi jaoks, siis enne korstna laduma asumist mõtlesime ringi: kõik mis jääb katusest allapoole saagu uutest, ülespoole aga vanadest kividest. Vanadest kividest laotud osa tuli kokku 29 rida, mis tähendab et puhastada tuli meil 174 kivi. Egas midagi, pahtlilabidas ja traathari kätte ning tööle!
Pärast puhastamist nägid nad sellised välja ning nii ka korstnasse läksid. Mõned huvitavused tulid ka hunnikust välja:
Korstna algus, mis jääb ahju peale kuni rehekarbi laeni tuleks veel ära krohvida ning lubjata, sulatamaks ta ahjuga ühte.Ja nii ta muudkui kerkis.
Kuigi pitsiosa segusse sai lisatud ka lupja on segu siiski jäänud üsna tume ja hall. Võib-olla peaks seda veel lupjama, et saaks heledamaks.
Lisan siis lõppu ka ühe pildi vanast korstnast ning ühe pildi ühest ilusast Tartu korstnast. Sädemepüüdja osutub tõenäoliselt ka meil vajalikuks, kui laastukatus peale saab. Ja plekid muidugi on veel puudu.
Sarapiku talu ajaraamat 
Väga huvitavad tellised. Mul pole õrna aimugi, kust Kohatu talumehed telliseid tõid ja enam pole kellegi käest küsida ka. Korsten võib majast ka noorem olla. Kas ta on ahju peale laotud (nagu meil 1938.a majal)? Valdavate läänetuulte eest olete üldiselt kaitstud, see võib lisatakistuste korral korstna tõmmet ehk vähendada.
Korsten algab ahju pealt. Lisaks reheahjule jookseb sinna kokku läbi ahju ka kambris oleva soojamüüriga kamina lõõr. Ma isiklikult usun, et see on algne korsten. Eelmisel aastal koos pottsepaga ahju tehes jõudsime järeldusele, et tõenäoliselt on korsten olnud majal kogu aeg (korstnasse viiv lõõr on ahju sisse ehitatud juba koos ahjuga, mitte hiljem). Lihtsalt pliidi asemel oli algul lahtine lee. Korstnas endas aga mingeid jälgi hilisemale ladumisele ei märganud. Võttes arvesse kui pude ta oli ja kuidas kivid olid seotud mitte tugeva Nõuka-aegse tsemendiga (nagu olid kamina omad) vaid (nüüd ma täpselt ei tea aga…) sellise pehme, pigem savise iseloomuga sidusainega, siis pigem oli ta ikka ehitusjärgne korsten.
Tõmmet pole veel proovinud, sest kerisekivid on ahju tagasi panemata. Aga pikalt on ta katusest üle küll, nii et teoreetiliselt võiks tõmme hea olla.
Tere Sarapiku rahvas! Tore vaadata, et asi muudkui edeneb! Aga ühte asja tahaks teada, ehk mõni pottsepp-, kivi-, tellise spetsialist oskab kommenteerida. Olen justkui kuulnud, et vana korstna (justnimelt korstna ja ahju, mitte tavalise seina) tellist ei tasu kasutada- et on saanud palju kuuma ja külma ja üleüldiselt suuri temperatuuri ja niiskuse kõikumisi, et pidada rabe olema. Loodetavasti see nii ei ole ja teie korsten püsib püsti noh näiteks järgmised 100 aastat. Igatahes ootan seda mõnusat väikest piknikku teie aias, kui talu korda on saanud! (heh, korda ei saa selline maja kunagi!)
Meile ütles korstent ladunud pottsepp, et välja võib vana tellist panna küll, seal peab vastu, aga sisse mitte…. ei küsinud see hetk ka täpsemat põhjendust, aga võib-olla siis pitsiossa ei jõua enam nii suurt kuumust, et sellepärast? Et suurem kuumus on selles korstnaosas, mis kuni katuseni ning seal ei peaks vastu? Mul lihtsalt tekkis selline loogika, aga pead ma selle eest ei anna : )