Suveelu

Olgugi, et kask meie õue peal viskas esimesed kollased lehed lauale juba juuli lõpus, ajan ma nad siiani lihtsalt “kuiva perioodi” kaela ning keeldun vastu võtmast looduse pakutavaid sügisemärke.  Aga eks tõsi ta ole, et vaikselt hakkab suveletargia läbi saama.

See suvine elu, mida sellisel kujul enam tõenäoliselt kunagi rohkem ei tule, möödus/ veel möödub õueelu tähe all. Kõik meie tegemised on seotud ilmaga, nii kui hommikul üles ärkad, aida uks lahti ja vaatad, kõrgel päike juba on, mis päev toob…. kui ikka vahepeal pool päeva juba ainult sadas ja sadas, siis sai ka linna ära tuldud, sest kaua sa seal aidatrepi peal ikka kükitad.

Ja ööd hakkavad tuntavalt jahenema, nii et meie ööd aidas, kus põrandavahel on sendimeetrised praod, on muutunud karastavalt värsketeks. Peab ütlema, et see aasta olime me kohapeal rohkem kui ühelgi varasemal suvel, hoolimata robinsonlikest elamistingimustest ja kahest väikesest lapsest.

Kui kuni jaanipäevani käis suur ehitustegevus, siis sealt edasi oleme ise vaikselt likvideerinud hunnikuid, sättinud ja koristanud, sorteerinud ja lammutanud, põletanud ja saaginud ning teinud ettevalmistusi järgmiseks töölõiguks – katuseks. Praeguseks on meil ka kindel kokkulepe katusepanijatega, nii et kõik kestab edasi – septembri keskel tehakse ära kelbad ja sarikate pikendamised kus vaja ning sealt edasi septembri lõpus läheb laastu löömiseks. Loodame siis pikka ja ilusat vananaistesuve ning vihmatut sügist!

Ahjaa… kuna rehielamu katusealuse vallutasid kevadel pääsukesed, siis ega me enne saagi katust päriselt tegema hakata, kui pojad pesast läinud. Õhtuti armastavad nemad ennast aida katusenurgale ritta seada ja meiega vidistades juttu rääkida. Ning loomulikult olen ma keset oma õue pääsukese s###ga lagipähe saanud. Kuigi Viking Loto peavõitu see ei toonud, siis õnnelik olen ma siin küll : )

Ja kes lahendab ära selle suve müsteeriumi – kuhu kadusid saunast šampoon-palsam-duššigeel? Kolm potsikut, mis läbi suve istusid kilesauna lava-äärel, olid viimane kord lihtsalt kadunud…. Kahejalgne? Neljajalgne? Sabaga? Sabata? Kuna ühtegi jälge inimese kuritahtlikust visiidist meie õuele mujal ei ole, siis ei taha ma hästi uskuda, et see võis olla mõni väsinud teekäija, kes need endaga kaasa võttis. Seega küsimus, kes sööb seepi? Rott? Mõni metsloom? Mõni lind?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: