Otsi kohta kus sa saad…

Peab olema üks koht, kus inimene vana leiva viskab, Andrei Metsniit, Suuremõisa küla, Muhumaa, 1922

Meil on praegu väga aktuaalseks teemaks uue kemmergu ehitamine. Vana koosnes lihtsalt kolmest seinast rehielamu ühe nurga taga ning seoses palgitöödega sai ta nüüd maha tõmmatud. Järgmisel nädalavahetusel toimuvad uue peldiku püstitamise talgud! Viimase projekt pole aga veel lõplikult valminud, no olgem ausad, tegemist on ikkagi ühes talukompleksis niivõrd olulise rajatisega, et see tuleb põhjalikult läbi mõelda : ) Aga head ettepanekud, mis seal kindlasti olema peaks või mis muudaksid kempsu eriliselt kasutajasõbralikuks, võib muidugi kõik välja käia.

Sellega seoses sattusin paarile tekstile, mis puudutasid eestlaste sanitaarseid tingimusi ja harjumusi 20. sajandi alguses ning jagaksid toredamaid leide teiegagi.

Kus väljakäigukohtasid pole (ligi 60%), seal käiakse puupinu, aida, lauda, rehealuse nurga taha, ligidal olevatesse põõsastesse, rohtaeda, põllule. Talvel seatakse mitmes kohas haokood püsti lumesse väljaskäimise kohale varjuks. Raplamaa, Haimre, 1922

Väljakäigukohtade puuduse üheks põhjuseks on asjaolu, et ei ole laudu. Teiseks ei ehitata neid sellepärast, et on harjutud põllule või põõsa taha käima – ei tunta tarvidust selle järele. Läänemaa, Sutlepa, 1923

Tervishoidlistest nõuetest ei ole maa rahval aimu; kui on talus ehitatud väljakäigukoht, siis on see sündinud rohkem põllumajanduslisi kasusid silmas pidades kui tervishoidliste nõuete järele käies. Igalpool räägitakse, kus on olemas väljakäigukoht, et “ei või ju nii hääl põllurammul raisku minna lasta”. Rõuge, 1923

Majas elab 7 asuniku perekonda. Mõisas on kolm väljakäigukohta. Nendest on üks korras, üks lagunenud, uks ära kukkunud, üks sahvriks ümber muudetud, istkoha peal on piim ja muud sööginõud, väljakäigukohta tehtud riiulite peal on leib ja muud toiduained. Võrumaa, Vana-Roosa, 1923

Väljakäigukoha aset täidab lahtine auk aida seina taga, mis on mustust täis ja kus tuhanded kärbsed pidu peavad. Mustus veetakse säält põllule. Nähtavasti tarvitavad seda kõik. Harjumaa, Nabala, 1923

Suvel kasutati rohtu, takjalehti, suure teelehe lehti, nii aeti asi ära. Kihelkonna

(Tsitaadid on võetud Heiki Pärdi artiklist “Loomulike vajaduste rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel, 2002, ERMi aastaraamat XLVI. Ja raamatust Hää koht. Foto: ERM Fk 350: 190)

Advertisements
4 comments
  1. anna said:

    Kas te otsisite kusagilt mingi joonise ka selleks tarbeks või teete omaloomingut? Meil sama asi sel suvel plaanis, sest praegune kemmerg on aida otsas, just selle aidatoa seina taga, kuhu me tahaks oma ajutise pesitsuspaiga ehitada. Aga meil kõige suurem mure on sellega, et ei leia kohta, kuhu see uus ehitada — hoovist läheb oja läbi, mis kevadel lumesulamise aegu pool aeda üle ujutab ja kõik muidu ideaalselt sobivad kohad jäävad just selle üleujutuse alla… 😀

  2. Siis ongi hea loodulik puhastus kord aastas 🙂
    Aga me teeme vist sama koha lähedale, kus praegugi, õue peale ei tahaks tuua, et las jääb majanurga taha. Aga me plaanime kasutada sees komplekset süsteemi, et ehitame “maja” valmis ja siis lükkame poti sisse. Parem veel selline, mis kompostib ära. Jutu järgi ei tohiks need lõhna eritada, aga kas ka suvel suure kuumaga…. kes teab. Me pole veel otsustanud, aga olen neid uurinud: http://www.biolan.fi/estonia/default4.asp?active_page_id=102
    Milline aga see “maja” ümber ehitada, seda me veel mõtleme, aga teeme omaloomingut jah 🙂

  3. Meil nüüd läks hoopis niimoodi, et kuna ehitusmehed ei olnud nõus kaks nädalat puu taga käima, siis nad tegid ise leitavast materjalist kempsu, aga see sai nii põhjalik ja tugev, et momendil küll uut ei hakka kõrvale tegema.

    Muidu tasub aga uurida ka siit, põhjalik õpetus: http://www.puuinfo.ee/pdf/Ehituskirjeldused/Valikaimla.pdf

  4. sven- said:

    Mul hävines rehemaja vana peldik. Pilk jäi samuti Biolani Populettile, kuna eelmine kuivkäimla töötas põhimõtteliselt samamoodi kui Populett: peldik asub maakivist reheseina sees (ca 80 cm). Tühjendamine käis omal ajal nii, et hobusega tõmmati sita-kast teiselt poolt reheseina välja ja viidi põllule. Tavaliselt Biolani Populett asub eraldi putkas, mille tagumine osa on loomuldasa varjatud, mul aga oli vaja torustik ja poti tagumine osa samuti peita — see jääb nüüd peldiku välise voodri alla. Siin on mõned pildid:
    https://picasaweb.google.com/101957678900725098649/BiolaniPopulettRehemajas

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: